Narva Energia jooks!

Hommik läks kiirelt.
Äratus kell 5.00, kuna minu kallis pudrukeetja magas münusasti, tegin kiire juustusaia kohviga, kott kokku ja minek. Umbes kella 5.40 paiku sõidsin kodust välja. Kell 6.30 pidi juba olema Tallinnas Narva bussis.
Teekond: Tallinn-Sikupilli Statoili pangaautomaat (bussisõidu raha)-Estonia esine parkla... Rahvas juba kogunes, parkisin auto ära ja nägin jooksusõpra Allat. Ega muidu ei näegi, kui jooksuüritusel:))
Lahe, bussisõit võis alata! vabu kohti oli vähe, rahvas sumises mõnusalt ümberriongi. Õhus oli tunda ainult positiivsust! Juttu jätkus ja sõit möödus kiirelt.
Narvas olime kella 10.30. Ilm oli hea, natuke tuult, natuke päikest. Riided vahetatud ja numbrid rinnas, väike soojendus, venitus, jooks. Oi närv hakkas üles kerima:) ikkagist poolmaraton!
Ja siis käis start! Jooks võis alata.
Esimesed paar kilomeertit püsisime sõbrannaga koos, siis ma hakkasin paha jääma pool sammu, siis samm, kaks sammu, kom sammu.... tundisn kuidas rütm oli igati sassis, ei saanud korralikult hingata ja rütm oli kuidagi vale. 3-4 kilomeeter tõrge. Hakkasin jalutama. Mõtted vuhisesid peas üks kiirem kui teine. Jälgisin minust möödujaijd. Ja kui tublid nad olid!!! Mu motivatsioon hakkas tasapisi taastuma. Sel hetkel minu kõrvale tekkis tõmmu tüdruk naeratus näol, julgustavate sõnadega. Ei mäleta täpselt mis ta ütles, aga ma ühinesin temaga. Selgus, et mul on ebastabiilne hingamine, et peaks sügavalt hingama, et pulss taastuks, ja jooks peab olema mõnus, et suudaks naeratada:)) Ma tundsin seda tüdrukut ära, see oli Kertu:)
Sisimas minus käis võitlus miks mitte joosta, äkki teeks paar sammu. Aga tempo oli hea ja meie jooks jätkus positiivsuse lainel. 12. kilomeertil oli supper, hingamine korras, keha ja vaim olid ühel lainel. Ees paistis tagasipööramiskoht, Alla tuligi juba vastu, kaugelt lehvitasime ja jõudsime jooksupealt "plaksu" teha. Tempo oli veidi tõusnudki. Siis hakkasid vaikselt põlved tundma andma, ok seda suudsin kannatada. Jahutav joogipunkst ja jooks jätkus. Kuskil 7 km enne lõppu mu jalad hakkasid totaalselt valutama just seal kanna-ahilluse piirkonnas. Mu tempo langes ja algas kõnd. Kertul oli hea minek, ta läks edasi.
Ma vaatsin kuidas aeg libises minu eest. Ja jooksu samme oli aina raskem ja raskem seada. Viimased karmid tõusud ja ees aimatav finiš. Ahjaa, 7 km. jooksjad olid ka juba rajal. Aeg lihtsalt jooksis minu eest ära. Majade vahel liikusid narvalased, kes naeratasid ja hõiskasid julgustavaid sõnu "begi, dorogaja, begi!", "molodets". Juhhei!
Ees paistis finiš! Alla oli juba lõpetanud, reipalt lehvitas ja tegi paar jooksusammugi finišini:) mõnus:) Finišin nägin Kertut, ta aeg oli 2.21, sinna kanti kuhu ta sooviski.
Siis kosutav saun, supp, jäätis ja bussisõit võis taas alata. Osa reisijaid tukkus ja osa sumises mõnusalt edasi:)
Päev oli supper! Väljasõit supper! Korraldajatele ja kaasaelajatele suur aitäh!
Minu aeg oli 2.33, see oli minu põhi.

Enne Narva Energiajooksu

Kuidas see juhtus....

Nagu paljudel meist, on ka minu konto FB-s. Aeg-alajt sõbrad kirjutavad sinna üht-koma teist. Nii see juhtus ka sel korral. Potsatas minu postkasti kirjake minu hea jooksusõbralt Allalt, nii nädala alguses: " Tule Narva jooksma, vahva korraldus, saun, buss viib- ja toob ja muidu tore rada!" Ma olen suhtelislet kerge ennast kokku võtma ja headele üritustele vastama. Mõeldud-tehtud! Õhtul kõne Allale, stiilis, ma pole sel aastal üldse midagi teinud, aga mõte on seda väärt, et teha üks vahva sportlik väljasõit endale:)

Terve nädal kulges kiirelt, lootus teha väike trenn jäigi lootuseks.

Tere!

Millest siis alsutada.

Otsustasin minagi luua oma blogi, nii et oleks hea pärast endal lugeda ja läbitehtut meenutada:)